Vähesed inimesed teavad, et matchal on palju ühist samurai kultuuriga ja seega ka kendōga. Umbes 13. sajandist alates kasutas samurai parema keskendumisvõime ja vastupidavuse parandamiseks matcha teejooki, mis enne duelli jootuna pidi tema tulemust positiivselt mõjutama. Veelgi enam, sajandite jooksul töötati välja keeruline matcha valmistamise ja tarbimise mudel, mida nimetatakse wabiks. Sellest filosoofiast sündis tänaseni tuntud teetseremoonia. Mõningate ajalooliste andmete kohaselt rüüpasid samuraid koosolekute ajal ühest tassist matchat – seda peeti omamoodi rituaaliks jumalakartuse, usalduse ja lojaalsuse kindlustamiseks.
Kendō on Jaapani võitluskunsti vorm, mis kasutab bambusemõõka. See on üks osa Jaapani võitluskunstidest, mida nimetatakse kollektiivselt budōks, lisaks kuulub sinna ka mitmeid äratuntavamaid ja populaarsemaid spordialasid nagu aikidō, judō või karate. Vähesed teavad, et just kendō on Jaapani kõige enam treenitud võitluskunst, mis ületab teisi spordialasid sadade tuhandete harrastajate poolt.
Kendō harjutamise peamine eesmärk on keha ja vaimu kujundamine ning füüsilise treeningu abil isikliku kasvu saavutamine. Siit ka lõpp dō, mis jaapani keeles tähendab ‘rada’. Jaapanis peetakse kendō ‘elukestvaks võitluskunstiks’, sest seda saab harrastada igas vanuses ilma vigastuste ohuta, mis mõjutab peamiselt professionaalseid võistlejaid. Parimad praktikud on need, kes alustavad ranget koolitust lapsena ja jätkavad seda kogu oma haridustee lõpuni, jõudes meistrivõistlustele sageli juba politseinike või õpetajatena. Jaapanis on võimatu leida inimest, kellel poleks kunagi olnud kokkupuudet kendōga, olgu see siis koolis (kus õpilased saavad oma kehalise kasvatuse tundides valida kendō või judō vahel), ülikoolist või spordiklubidest.
Kendō tuleneb otseselt 11. sajandist pärinevast samurai võitluskunstist. Selle erinevad koolkonnad arenenesid kuni 19. sajandi keskpaigani, mil kehtestati samurai poolt mõõkade kandmise keeld. 17. sajandi alguses lisati võitlusele järk-järgult kaitserüü ja harjutusmõõgad, mis võimaldasid veretutes duellides teha täielikke mõõgalööke. Algul puidust ja hiljem bambusest valmistatud harjutusmõõkade ning samurai soomuse eeskujul kindla kaitsevarustuse kasutamine võimaldas dünaamilisemat harjutamist ja võitlusi. Aja jooksul kehtestatud võitlusreeglid piirasid järk-järgult löökide ulatust ja kõrvaldasid võitlejate jaoks ohtlikud võtted. Need minevikus kehtestatud reeglid panid aluse sellele, mida me täna teame kui kendō võitluskunst.
Tänaseks on kendō hinnatud mitte ainult oma ajaloo ja haridusliku väärtuse, vaid ka vigastusteta iseloomu ja selgete võitlusreeglite tõttu. Kendō’s on rünnakud lubatud ainult vastase keha kindlale sihtalale, mis on kaetud kaitsevarustusega, st lüüa võib vaid vastu pead, käsivart ja torsot. Rünnaku kehtivuse tagamiseks (ippon) peab see vastama teatud kriteeriumidele. See on osa ki-ken-tai-ichi kontseptsioonist, mis tähendab “vaimu, mõõga ja keha ühtsust”, mille kohaselt tuleks teha lööki teha mõõga konkreetse osaga, õige jõu, keha liikumise ja sellega kaasneva karjumisega. Lisaks peaks võistleja pärast tegevust jääma erksaks ja olema valmis edasiseks võitluseks. Alles siis saab rünnakut pidada tõhusaks. Juhuslikke rünnakuid ei peeta kehtivateks. Sellepärast on kendō’s oluline püüelda täiuslikkuse poole läbi pideva treeningu ja harjutuste kordamise kaudu, et parandada ka kõige väiksemaid vigu. Läbi harjutamise saadav distsipliin, vastupidavus ja pingutused aitavad kaasa isiklikule kasvule ja praktikute sisemisele tugevusele.
Tänapäeval on kendō spordiala, mida harrastatakse laialdaselt kõikidel mandritel ja mida juhendavad Rahvusvaheline Kendō Föderatsioon ja vastavad treeningklubid. Kodumaal Jaapanis on umbes kaks miljonit praktiseerijat. Poolas on võistlejaid 500, kes on registreeritud 26 klubis. Kogu maailmas on umbes 5 miljonit kendō harjutajat. Tänu Jaapani kultuuri ja popkultuuri suurele populaarsusele kasvab kendōhuviliste arv igal aastal. Kendō on oma rikkaliku ajaloo ja pedagoogilise väärtuse tõttu ülipopulaarne kogu maailmas. Jaapani kultuuri kasvava populaarsuse tõttu on ka kendō üha populaarsem. Nüüd jääb vaid oodata, kas selle harrastajate arv on suurem kui teistel budō võitluskunstidel.
Moya Matcha tegi 15. veebruaril Varssavis koostööd Euroopa Kendo karikavõistlustega. Artikkel kirjutati koostöös turniiri võõrustaja Poola Kendo Organisatsiooniga.
